Hoia nuga peidus!

Kas teadsid, et metsas seent otsides hoia nuga peidus! Seda ikka sellepärast, et seened ära ei kohkuks ja plehku ei pistaks. Mina teen ikka nii... no, eks vahel unustan ka ja tiirutan tükk aega tera püsti. Aga seened on nutikad, sousti ja salati sisse ei lase end lõikuda. Enne söögu uss... 

Tegelikult olin eelmise päeva metsakõnnil seenepõllule silma peale visanud ning nüüd plaanisin kogu saagi aega viitmata korvi kühveldada. Aga, võta näpust, mu seenesaak oli minema pühitud! Eee... Olgu siis seekord nii. Ega seened seepärast metsast otsa lõppe. Tegin väheke aega puude all slaalomit ja juba oligi korvis soovitud tulemus. Üks seenelapike ilmutas ennast koguni nii ootamatult, et tardusin soolasambaks. Kust alustada, kuhu joosta. Kõik mulle? 

Mets on muidugi põnev kant õppimiseks. Mitte ainult puude ja sammalde. Ka liigikaaslaste tundmaõppimiseks. Minu meelest kõige üllatavamaid sõnumeid jätabki endast maha inimeseloom.

Neid olen metsakäikudel ikka püüdnud lugeda ja neist aru saada. Peab tunnistama, et see on keeruline. Olen seevastu jõudumööda kellegi metsas poolikuks jäänud segase käiguga memuaaridele ise lõpu kirjutanud ja punktigi pannud.

Nii ka täna, kui rattaga kodu poole veeredes on pakikal nii seenekorv kui kotike leiutaaraga ning lenksu otsas toekas kilekott kõiksugu hüljatud kraamiga.  

Kuigi paat jäi minu poolt metsa, poetasin kompsu prügiga lähimasse konteinerisse ja taara viin hiljem poodi. 

Kopsude sügavpuhastus Emake Loodusele on minu alandlik tänu metsarahu ja kireva seenesaagi eest.