Trallakas :)

nüüdsiis          ... tianet     tahtaonpalju agalootaonvähe võitaonvõimatu küsidaonmõtetu paludaonkohatu oodataonasjatu lähen ... laupäev, 7. november 2009

Pärmitaigen: 50 g värsket pärmi 5 dl käesooja vett 100 g võid 1 dl piima 0,5 tl soola 1,5 spl suhkrut 6 – 6, 5 dl spets pärmisaiajahu näpuotsaga musta pipart Täidis: 100 gr sulatatud võid 300 g sinki 500 gr Emmentali juustu (osa juustust jätta katteks) Valmistamine: Lahusta pärm soojas vees. Sulata või kausis nt mikrolaineahjus. Lisa piim ja vala käesoe segu pärmi hulka. Sega juurde sool ja suhkur. Lisa segades vähehaaval juurde jahu, kuni saad ühtlase taina. Segu jäta vedelamapoolne, küll pärast jõuad jahu juurde sõtkuda. Kata kauss rätikuga ja lase soojas kohas nii tund aega kerkida. Käi arvuti tagant vahepeal kontrollimas ja vajuta tainas sosti alla, seda kohevama saia saad. Sõtku tainas hoolega läbi, (tainas võib tunduda liig vedel, aga see on normaalne) vajadusel lisa siis hoolega ja sedavõrd jahu, et kannatab rullida, selle laua ja sõrmede küljest kätte saad. Jaota saiamaterjal kolmeks. Rulli iga osa 23 x 30 cm nelinurgaks. A

ma seda ei ütleks et olen just täna nii üdini õnnetu neid päevi on olnud ju varemgi sageli rahvast palju liikvel vaatavad must läbi vaatavad kaugusse või millegi pihta ma ei teagi … aga minu olemine kaotamas on asukohta ei tea saati arvata kas olengi päris või uitmõte linna tulnud täiesti kehatu üksinda ja omapäi aga siin virrvarris ja kiire keskel tahaksin olla ja kuuluda seepärast ka kohe võin pingile tõusta vehkida käsi ja      röökida Hei, teie seal !! tegelikult küll … soovin vaid juttu teha tule korraks istu ja muhele Tere ! * autor kasutab taotluslikult videos erinevat sõnastust

Räägin teile esialgu viis episoodi. Aastate tagust, mis leidsid aset ühes ööpäevas. Ümberringi oli kõik nii ilus nagu, tõesti, käiks ringi roosad prillid peas. Ja inimesed naeratasid ja soovisid head ! head ! head ! Aga, auka, minuga vist lihtsalt juhtub ... Esimene. Otsisin trenniks jooksupükse. Päris poes teadagi hirmkallid, ainult käisin ja näppisin ja ohkasin. Müüja astus ligi ja pakkus miinus 250 krooni alla. Päriselt ! Lihtsalt niisama, ma ei hakanud ju ostmagi. Ütles, et tal leti all peotäis mingeid kasutamata sooduskuponge -ainult OSTA ja kohe SAAD. Mnjah … Super, aga seekord ei võtnud pakkumist vastu. Teine. Läksin sukkpükse ostma. Leidsin lahedad lillad, punaseid põld. Kui asusin kaartiga maksma, upitas müüja poole kerega üle leti ja imestas:“ Teil ju õpilase pangakaart, teeme teile 10% soodust !“ Noh, olgu nii ...  Mis mul sai selle vastu olla. Ise poleks selle pealegi tuld. Kolmas. Kiirustasin Haapsalu -Tallinna bussi peale, maksta saab bussis

õhtuti kui sagin vaibub saabun mina sõnaosav inime pliiats paberile kribab veidrad kummastavad lood             näiteks kohe siin ja praegu             võin sind üsna lihtsalt             haneks tõmmata             panna nägema et oled  rikkast  vägivaldsest perest  välja kupatatud tüdruk ja seal metsade ning soode vahel seitse tõmmut paberitut illegaali Soome kolind pererahvast tühjaks jäänud talus sind ravivad aneemiast trallakas 2018 Originaal kirjutatud 30.oktoobril 2009 Nõmmel õhtul ...olenlihtsaltväikesõnaosavinime kelvarrukastonvõttasilmakirjalikudlood  paberilekribabpliiatskummastavad lausedmidaendalegiõõvastavonlugeda kuineedmõttedkõikpeakstäideminemasiis minaolenlumivalgukejaelanseitsmepäkapikuga...

mõõdad maid ... ja mõõdad metsi pikal targal sammul õnn, see mõõdab ka maad ja mõõdab metsi kohe sinu kannul tihtipeale pilve tagant ootama pead ☼ teadagi et iga saju lõpus lõhnab  🌈 sest et õnn  on sammukene sinust maas ehk just täna trepil najatud ja rüüpad värsket 🍵 vaatad  🌙 ja  loendad 🌟 küsid endalt ,kus on minu päris oma  🌴 tegelt oled ammu kohal võtab aega kuni ringi peale saad õnn vaid sammukese maas ...                                                  (luuletus on tehtud 20. sünnipäevaks kursavennale 20.novembril 2009)

Koorun hommikusse soojast vatitekist valge laseb tuppa päiksepleekinud ruloo Käes on täna tunnen seda armsa tehtud kohvimekist Trallakas 2018 Pilt  Melk Hagelslag   Pixabayst

täna majad täis kuuski jalapealt raiutud okste peal küünlad tilguvad külili homme  need kuused on hoovi peal külili põrandate peal  tilkund rasva on  tänini Teisipäeval, 15. detsembril 2009 Nõmmel

Käib kingituste pakkimine.  Kamandan lapsed varakult magama, et oma salatoimetustega peale hakata.  Loomulikult ei õnnestu. Vaidlevad vastu - on ennast arvuti külge kinni imenud. Oh õudust !  Ootan ... ootan. Vist on 24.00. Tassin lõpuks oma nutsud peidikutest välja - kas on ikka kõik meeles kuhu midagi sai peidetud ?  Kapi otsast õngitsen pakkimiseks klants kingikotid. Need käivad kes teab mitmendat aastaringi . Ikka ühed ja samad. Peab vaatama, et kottidele kusagile valed nimed peale ei jää ja valed soovid - mingi palju õnne sünnipäevaks !  Ise pole ühtegi kotti mäletamist mööda ostnud, kuskilt muudkui kuhjuvad.  Sel aastal  üheainuma   viskasin ka kaminasse, oli ribadeks pakitud. Aga muidu käivad küll põlvest -põlve ära.  Nii, mis mul siin veel on ? Tuleb kompunnida käepärasest. Otsin teibi, klammerdaja, veits märkmepaberit, markerit. Vist nüüd kõik.  Ah jaa !  Veel valge padjapüür, mis ka ikka aastast-aastasse  sama  ja vanaema peenelt pesuriiulilt . Sellest saab

hommikul haigutan magusalt tööst oon täna prii ja homme ja ülehomme lõua alla tekki kangutan keeran külge ja haput peeretan ja üleülehomme kah prii jalgu sirutan kondiraginal on hea kuradi hea nokin nina ja tapeedile libistan kas üldse siit tõusma pean kui põis mu sees ei pigistaks ... Nõmmel neljapäeval, 24. detsembril 2009 

silm see sihib teed ... suure valge laraka raip keegi endast sihtind afaltil nüüd näoli  maas rögisedes lömitab  silm aina sihib roppu teed... vahiks hoopis taeva assaa ! sina TALV-  nõnda üllatad ja kukud keset linnaasfalti suure valge laraka  aina vahin taeva terve ilm täis larakaid silub linna mustust tere TALV - jah sina k..rt ikka oskad  kes oleks taiband oodata Nõmmel neljapäeval, 10. detsemberil 2009

Juba kaks päeva järjest kuulasin Vikerraadiost Andrus Kivirähu "Sirli, Siim ja saladused" - ja püksid olid naermisest märjad. Kakskümmend kolm osa järjepanu kuulasin ära, nii haigelt lahe oli ja püksid olid ka kogu aeg täis.  Väljas aga sadas lund ... nagu kogu see talv - üks suur ja lõputu p a d u l u m e s a d u. Hea tujuga lõin lumelabidale hääled sisse ja läksin tänavat sahkama.  Jälle. Talv on kui üks kutsumata salalik inime su koduaias -saad teisest vaevalt lahti, kui juba selja tagant aeda tagasi hiilib. Ja nii sa viskad teda kogu aeg aiast välja LABIDAGA, ajad minema tänavalt - aga ikka hiilib tagasi, iga korraga aina tüütumaks muutudes. Või nagu kuradi vinn su nina otsas - pigistad kollase paise välja, aga varsti on vinn hullem ja kollane paise nina otsas suurem.  Igatahes mul oli lõbus - ja vinn ei seganud üldse nagu polekski teist. Olin juba leppinud, et mina viskasin labidatäie ja kolm sajab kohe asemele. Hangedki olid labidaga lõhkumisest maj

aastakümneid igal õhtul tädi Asta vaigistab kella sees käo nii sindrinahk ei ärata öösel ja klaariks saab puhata näo hommikuaos kui kohvi on tõmmand ja saiaviilu peal paksult on võid  tädi Asta pingile ronib jah jah just just vabaks päästa tuleb see lind ...   kohe märkab ka kägu ja teeb kukkuuuu  ! kella seest tükki kuus seejärel pauguga kinni laseb  majas leiduva väikseima uksesuu kas kukuga või kukuta  kellakägu ei oska arvata veel vähem taipab  ta   sedagi miks   teibitud ukse taga tuleb tal  vaikida  öösiti trallakas 10.dets 2011 Foto Pixabay.com