Trallakas :)

Vaarikal käik sai teoks peale vihmaaega. Jõudsin kuidagi kärsitult ära oodata kuiva ja päikeselise nädalalõpu. Võtsin siis korjekopsikud ja veepudeli ning lükkasin jalgrattale hoo sisse. Vaarikad olid kõikjal tänavu saagi all ägamas ning tundus, et metsas on käimas mingi omavaheline viljakusvõistlus. Tahtsin sellest kindlasti osa saada ja suundusin maja taha lagendikule, kus koht ka juba valmis vaadatud. Kurv paremale, kurv vasakule, veel mäest alla viuh ! ja olingi kohal. Lükkasin ratta külili kõrgesse rohtu. Nägin kohe, et vaarikapõõsaid oli keegi juba külastanud. Või oleks õigem öelda, et matšeetega kujundanud . Vaarikatesse olid laiad rajad sisse trambitud, palju maha murtud ja hooletult tallutud. Kuigi pilt oli kole, lihtsustas see minu järelnoppimist ja põõsastikus liikumist. Kui kuidagi ei edenenud, otsustasin vahetada kohta. Kümme meetrit kaugemal terendasid paksult punetavad varred. Tõsi, seal kõrgel lagedal oli päikest küllaga, aga marjad kribud-krabud. Ühe kurdlehise roosipõ...

Mida teha siis, kui oled pärnaõite korjeaja maha maganud? Leppida olukorraga. Tegelikult ega mul palju teha olnudki. Va, pärnad otsustasid tänavu õitseda just ajal kui kiskus vihmaseks ja ladistas tervelt nädala jutti.  Vihmaste päevade lõppedes läksin selle asemel maja taha metsa punaste sõstarde küpsust hindama. Olin nimelt leidnud metsast neli marju täis sõstrapõõsast ja hoidsin nüüd pöialt, et linnud enne marjade küpsemist puhast tööd ei tee. Ei olnud teinud. Korjasin kopsikusse ühe põõsa jagu talvevarusid, kui avastasin enda kõrval pärnast hiiglase. Olin sõstarde korjamisega olnud nii hoos, et ei taibanud muud ümbruses nähagi. See oli vana väärikas pärn, mis oli värskelt õitsele puhkenud! Hiljem netist uurides selgus, et ära olid õitsenud suurelehised pärnad, mis õitsevad harilikust pärnast kaks nädalat varem. Oli vast vedamine!  See tähendas ühtlasi, et ma e i olnud midagi maha maganud.   Kahjuks ulatusin korjama napilt paar peotäit, sest ülejäänud õitsemise oli puu...