Seeneaeg on sügavalt käes. Võtsin kah siis kopsiku ja noa ning käisin metsas pistelist kontrolli tegemas. Sõber oli kaasas ja soovitas üht-koma-teist , mille korjamise kogemust mul varem polnud. Kahtlesin tõsiselt, kas nii suuri seeni tasub ikka kaenlasse kahmata. Tundus veider, et esimese hoobiga on seenebongamise lõbu otsas, kopsik täis ja tuleb metsast välja kobida. Aga nooh, sai need hiiglased siiski kaasa lõigatud, ikka selle mõttega, et vaatan netist järgi. Kui kõlbavad, siis on super, aga kui ei, siis lennutan prügikasti. Kodus selgus, et tegemist lambaseenikuga (Albatrellus ovinus) ja tegu väga hea söögiseenega, mille võib kohe pannile visata. Lambaseenikuid on erinevaid, aga jämedalt võttes kõik head söögiseened. Teretulemast minu pannile, lisasin võid, sibulat, soola. Üllatus sai veel seda suurem, kui muidu valge viljalihaga seened praadisid pannil isuäratavalt helekollaseks. Ossaa püss !