Trallakas :)

üht aastapidu me õhtal peame vaid meile teada kell kolmveerand kuus pika puiestee lõpus  selles hallis edevas majas kus kõrged trepid ja marmorkäsipuud ei ole ma kindel vist hilinen pisut või jõuan täpselt minuti pealt see pidu on timmitud paika kõik sammu ja sõna pealt hilineda ei ole mõeldav või jääda üldse tulemata see vast olekski surmapatt! sahiseb viimnegi siid lõpuks saali vajub toolile samet  valgeid ebemeid täis kõik on trimmis-naksis-triksis nüüd võib alata pidu küll kuuldub kristallpokaalide KÕLL! üht aastapidu õhtal peame vaid meile teada koht ja aeg ei siin mahti imetleda teisi vaid ikka ise tuleb olla ilusaim! läbi rahvatropi uimas triivin pika kaela otsas püsti terav lõug puuderdatud õlal rippu lastud kuklakrunnist vedrulokk ei ole aega imetleda ega näha muid siin peab iseennast edevuselaadal näitama üht aastapidu teadupärast peame õhtal kell kolmveerand kuus meile valmis on pandud pannid ...

kodutunne üsna kummaline mul kuidas võiksin kirjeldada sul siis kui olen esimeses kodus tahaks olla teises kodus kui olen selles teises tahaks varsti olla selles esimeses kodus väga tulemine olemine minemine üsna tihti minus nöörib ahtaks hinge täis vastandlikke pehkind hetki kuid maha kunagi ei jää SEE kodutunne must vähematki trallakas Mustamäel 4.12.2018  

enne olid isa ema nüüd see olen mina suurem kui on nemad vaikselt itsitades pihku viskan oma mõtted õhku olen tark ja täpselt tean oma joru joonin alla kergelt võpatan kuid kallan kindlal tämbril lahendusi kõigi kuuldes laon ja loon oh kuis olen suur trallakas Mustamäel 3.12.2018 kl 3.28 Luuletus sündis öösel kell 3.28, kui mu keha oli peale kontserdi külastust ilmselgelt emotsioonidest pungil. Mind inspireeris portugali  jazzlaulja Salvador Sobra li (kuula alt kogu kontserti) siiras muusikatõlgendus. Tõusin keset ööd siis voodist pea paksult nähtavaid ja keerlevaid värsse täis. Võtsin pliiatsi ja paberi, mis mul on alati valmis laual. Tuld süütamata nõjatusin aknalauale ja vaevalises tänavalt tulevas valguses kiirustasin luulud sõnadeks. Nii sündis kaks ja pool luuletust, teine lugemiseks teises postituses.

ah jaa lubage naerda olete kui maailmanaba ise seisate vorstisabas jah... muidugi... öelda võin ju sedagi teeme näo et praegu ei toimunud midagi trallakas Mustamäel 3.12.2018 kl 3.30 Luuletus sündis öösel kell 3.30, kui mu keha oli peale kontserdi külastust ilmselgelt emotsioonidest pungil. Mind inspireeris portugali jazzlaulja Salvador Sobra li siiras muusikatõlgendus. Tõusin keset ööd siis voodist pea paksult nähtavaid ja keerlevaid värsse täis. Võtsin pliiatsi ja paberi, mis mul on alati valmis laual. Tuld süütamata nõjatusin aknalauale ja vaevalises tänavalt tulevas valguses kiirustasin luulud sõnadeks. Nii sündis kaks ja pool luuletust, teine lugemiseks teises postituses.