Meeste EM vabakava 21.01.2010
Lahe lahe lahe
Täna siis lõpuks käes Iluuisutamise EM ja meeste vabakava Saku Suurhallis 18.45. Enne kui startisin, keetsin kaasa termosetäie head teed, tegin paar võileiba, pistsin kotti banaani ja šokolaadi. Teadsin - õhtu tuleb väga pikk ja pidevalt hoiatati ka, et saalis on külm, riietuge soojalt, miks mitte siis üht head tulist lonksu kaasa võtta.
Olin väga põnevil.
Otsustasin, et esimesi nõrgema klassi mehi ma vaatama ei lähe, aga 6. mehe ajal olen platsis. Võtsin kaasa veel lipu liputamiseks ja taskus oli mul vile, nii igaks juhuks. Alati peab igaks juhuks vile kaasas olema...
Saku Suurhalli lähedusse jõudes käis seal õudne melu, ainuüksi välistreppidel oli tuline fännide möll, igatsugu sulelisi ja karvaseid liikus ringi. Busside kolonnid piirasid sissekäiku ja taksod sõelusid kurvi tagant. Minu kujutlusvõime ei lasknud arvata, mis seal tribüünidel võib veel toimuda.
Turvakontrollis võeti mind aga maha.
Raisk.
Seljakott kästi lahti teha ja pikemalt mõtlemata esitati ultimaatum- kas lähed koju tagasi või tühjendad koti oma kraamist. Kallake termos tühjaks ja visake võileivad prügikasti -siis võite edasi astuda. Need ei olnud ilusti öeldud sõnad, kuigi turva oli iseenesest väga sõbraliku moega.
Raisk.
Et korraldustele alluda, läksin ja kallasin tee välja lumehange ja võileivad toppisin muidugi.... jope alla suusapükstesse !
Keegi mind teisel katsel otseselt läbi katsuma ei hakanud ja koti avamisel oli kõik korras.
Sain läbi.
Naftaliin ja naaritsakasukad
Minu istekoht asus kuskil tribüünil lae all, enam-vähem seal, kus saab kätt välja sirutades vabalt lambipirne vahetada. Kartsin tõsiselt, et kui midagi näen, siis on seda ikka suht vähe.
Ei old asi nii hull. Nähtavus oli isegi üle ootuste väga hea.
Saalis mässas ees juba rahvusvaheline seltskond - kõiksugu lipud, näomaalingud, mütsid, tutid, fänniplakatid, mingid täispuhutud kepid ja p a l j u pehmeid mänguasju, mida ma otseselt ei näinud, aga neid pidi ikka palju olema, sest neid muudkui sadas ja sadas sinna jääle. Jah, õlg-õla kõrval istus siuke rahvusvaheline seltskond, et õrna eesti keelt sealt läbi ei kumanud.
Kõige rohkem domineeris muidugi suur Venemaa ja vene keel, seda jätkus igasse sektorisse. Ka prantslased ja itaallased olid tegijad, Šveits paistis välja.
Ah jaa, need Venemaa ja naaritsakasukates naised. Unustasin end kontrollimatult vahtima, nii kui väike vaheaeg tuli, algas vahekäikudes selline kasukate paraad koridori poole, et oh sa püha püss! Nii sätitud ja ülesvuhvitud. No, see iluuisutamine peab ikka nende jaoks väga oluline olema.
Muideks seda ma kahtlustasin - naftaliin ! Õhus levis kummaline lõhn -see pidi kasukatest imbuv naftaliini hais olema.
Lipp
Iluuisuetendusele minnes teadsin, et tahan ka lippu lehvitada, kõikidel oli mingi tegevus või oma lipp. Etendus on võimas, kaasa elada on võimas.
Aga mis lippu võtta ?
Kui nüüd tekikoti suurune kodune lilla-must-valgeks pleekinud Eesti lipp välja jätta, siis oli mul veel kodus kaks A5 formaadis lippu, mille jõuaksin kaasa vedada - Soome ja Ahvenamaa. Loomulikult ma oleksin ju võinud võtta Soome, olid ju need sportlased täiesti esindatud, aga ei võtnud ... See oleks olnud i g a v, kõik tribüünid olid Soomet täis.
Sellepärast otsustasin lojaalsusest selle saarerahva vastu, pistan kotti Ahvenamaa. Kellelgi teisel polnud sellist lehvitada.
Mul oli siis ka oma lipp - Ahvenamaa maailmapilti !
Võitis loomulikult Venemaa, Šveits oli seekord 2., Prantsusmaa 3.
Läti jäämasinad
Jää puhastamiseks olid vennasvabariigist kohale toodud võimsad aparaadid, mis maksavad jutu järgi miljoneid. Lisaks lõi jää puhastamisel kaasa jalaväebrigaad - eesti vabatahtlikud. Silmajärgi lihtne töö käis mustade plastmassämbritega ja kelludega. Ämbritest tõsteti mingit vesist jääsodi suurematesse pragudesse ja mulkudesse ning mats ! jalaga peale. Tegutseda tuli kiirelt, sest läti jäämasinad dikteerisid tempot. Mingi auguspetsialist vaatas käed seljal kõik plommitud kohad kotkapilgul üle. Mõnda auku tuli kohe hoolega seda sodi loopida, enne kui servaga tasa sai. Töö käis kähku, ei mingit üleliia venitamist ja ega ka Vene naaritsakasukatel pold pikalt aega ringi takseerida.
Ausalt öeldes, ma ei viitsind kordagi tõusta.
Murdsin vaheajal valget šokolaadi ja õngitsesin lõpuks püksi topitud võileivad välja.
Etendus jätkus ju ümberringi kogu aeg ja mis sa siin jalutad. Kui parasjagu seda "päris etendust" ei käinudki, oli vahtimist küllaga. Ega iga päev ei satu maailmatasemel üritusele ja koridori pole mõtet end peitma minna - äkki oledki ühel hetkel otsaga Eurospordis.
Kui rääkida külmast saalist, siis külm oli küll ja just selle sama jää puhastuse ajal. Nagu katus oleks korraks üles tõstetud.
Kui vahepeal istusin ilma jopeta, siis jääpuhastuse ajaks läks saal talumatult jahedaks ja jope tuli kiirelt selga ajada.
Selline üritus sai siis ära nähtud. Eestlased on ikka tegijad, kui taolised maailmatasemel ohjad saavad oma kätte.
Mitte ainult alkoholitarbimise 2.koha.
Tekitas isu isegi Vancouverisse minna.
Kommentaarid
Postita kommentaar