Trallakas :)

Jutu autor Küllike Adamson Kui vahetunnikell helises, lippasid tüdrukud kooliõuele keksu mängima. Aga 2.a klassi poisid said õpetajalt lunimise peale loa vahetunni ajaks klassi jääda. Vastutasuks pidid nad pühkima tahvli ja sättima sirgeks pingiread. Peagi oli klassis kuulda tulist jutukõminat. Kõige keskel seisis Kaarel ja tema ümber troppis kuus poissi. Kaarel rääkis kõiksugu robotitest, rakettidest ja tulnukatest. Teised poisid kuulasid ja nende põsed õhetasid Kaarli lugudest. Pealegi tahtsid nad kõigest rohkem teada ja muudkui pärisid: "Kumb on tugevam, kas robot või tulnukas?","Millal tulnukad Maa vallutavad?", "Milliste rakettidega saame kosmosesse põgeneda?" Siis küsis üks poistest: "Kust sa kõike seda tead?" "Käisin emaga linnaraamatukogus," teatas Kaarel. "Mina ja ema tõime koju kotitäie raamatuid. Aga seal tuleb olla ettevaatlik. Riiulite vahel luurab ringi ohtlik lugemispisik!" hoiatas Kaarel. "Ooohhh!" oh...

Loo autor Küllike Adamson Viieaastased Mikk ja Viiu olid naabrid. Nad olid jooksnud kolm tiiru ümber maja ja mänginud kulli. Nüüd istusid nad kõrvuti liivakasti äärel ja mängisid uut mängu. Viiu oli korjanud õitsvast sirelipõõsast kolm õit ja hoidis neid tugevasti oma peos. "Pane nüüd silmad kõvasti kinni ja ära piilu," ütles Viiu Mikule.  "Söö see õis ära ja soovi üks soov, siis see lähebki täide," kamandas Viiu ja pistis Mikule esimese õie suhu. Mikk näris õit ja see oli väga vastiku maitsega. Õis käis suus ringi, ega tahtnud kuidagi allapoole liikuda.  "Noh, kas soovid juba!" ootas Viiu kärsitult. Siis neelas Mikk mälutud õiesodi vägisi alla. "Ma soovin... ma soovin, et isa tooks mulle roboti kleepsuraamatu," tuli Mikk esimese sooviga lagedale. Ja sedamaid sõitiski töölt tulev isa jalgrattaga hoovi. Ta hüppas sadulast maha ja hõikas: "Tere, jõnglased! Mikk-poiss, näe ostsin sulle robotitest kleepsuraamatu. Viin selle sinu tuppa lauale....